ENDAST

Minu nimi on Anneli Võikar. Lapsest saati olen ma armastanud käsitööd teha, eriti õmmelda. Nagu iga väike tüdruk, armastasin ka mina nukkudega mängida. Nii ma õppisin ema ja vanaema kõrvalt käsitöökunsti, kogusin kokku kõik kangaste ülejäägid ja õmblesin neist endale nukke ja nukuriideid. Täiskasvanuna meisterdasin juba oma lastele ning sõprade-sugulaste lastele lõbusaid tekstiilist kaltsunukke ja kaisuloomi.

Viimased viis aastat on nukkude tegemine ja viltimine minu põhitegevus. Seega on mul olnud võimalus teha õnnelikuks juba üsna palju väikesi tüdrukuid ja ka täiskasvanuid, kelle sooviks on täiendada oma nukukollektsioone.

Nukkude valmistamiseks kasutan naturaalseid linaseid-puuvillaseid kangaid ning täidisena eestimaist lambavilla. Nukkude riided valmivad kangajääkidest ja kasutatud riietest, mis saavad nukkude seljas uue elu. Materjalide taaskasutus on minu toodete puhul PÕHIMÕTTELINE otsus, läbi mille saan anda oma panuse ka meie lastele ja lastelastele, elamiseks ROHELISEL PLANEEDIL. Nukud on ka lapsesõbralikud, sest nad on vastupidavad. Riided on seljastvõetavad ja pestavad.  Võin kindlalt väita, et minu nukud on laste peal testitud ja 100% heaks kiidetud. Minu põhiline inspiratsiooniallikas on minu 8-aastane tütar, kes ka ise mulle tihti nõu annab. Nagu igale tüdrukule meeldivad ka temale Barbie-nukud, aga kõige armsamateks peab ta ikkagi kaltsunukke.

Minu ema lambadViltimise juurde tõid mind minu ema ülimalt helde villa-anniga lambad. Meie maakodu asub Lõuna-Eestis, Võrumaal, maalilise Kahrila järve kaldal. Mu ema on küll nobe kuduja, kes varustab kõiki lähedasi villaste sokkide, kinnaste ja kampsunitega. Siiski istus ta väga mureliku moega igal kevadel, lambapügamise aegu, keset tohutut värskelt pöetud villa kuhilat: kui mul oleks ka neli kätt, ei jõuaks ma seda kõike sokkideks kududa. Pööning, ait, heinaküün ja isegi puukuur olid sisustatud lae all rippuvate villakottidega. Igal kevadel tundus, et rohkem tõesti ei mahu. Ühel päeval enam ei mahtunudki. Oligi minu kord istuda villahunnikus ja välja nuputada, mida kogu selle varandusega ette võtta, kuni järsku välgatas: miks mitte proovida viltimist!

Alustasin klassikalise märgviltimisega. Mõne aja pärast hakkasin proovima muid tehnikaid, kuni jõudsin nõelviltimise põnevasse maailma. Kõik minu tööd on autoritööd, mille valmimiseks ei kasutata lisatööjõudu.

Veelkord tere tulemast ja loodan, et leiad endale sobivad tooted, külastades galeriid NUKUD või VILDIKUNST.

MENÜÜ

Kommenteerimine on suletud